{{ giftCodeError }}
Kinkekaardi summa
Jeii! Tellimus õnnestus!
Kinkekaardi .pdf fail saadeti Teile e-mailile.
Teie kontaktandmed:
Toimub kinkekaardi genereerimine
Oodake mõni hetk...
Ostukorvi lisandus transporditasu {{ distanceCost }}€
| {{ period.period | capitalize }} | ||||||
| E | T | K | N | R | L | P |
| {{ date.date !== '' ? date.date.format('D') : ''; }} | ||||||
Teie kontaktandmed:
Broneering kinnitamata - leiti mõned vead vormi täitmisel...
Jeii! Broneering kinnitatud!
Teie broneeringut kinnitav kiri saadeti Teie e-mailile.
Minu huvi fotograafia vastu on pärit umbes aastast 1985. Mu isa pani siis aeg-ajalt meie sauna eesruumi
püsti ajutise pimiku, et oma Smena 8M-ga tehtud fotosid ilmutada. Kogu tegevus oli toona pikk ja vaevanõudev
protsess - fotod jäädvustati negatiivlindile, lint tuli kottpimedas ilmutuskasseti rullile ilma näpujälgi
jätmata ringi kerida. Ilmutamiseks vajalikud kemikaalid kokku segada, seejärel kassetti valada. Isa
lubas seejärel minul linti kasseti sees ringi keerutada, et kemikaal paremini töötaks. Siis pesti film
puhtaks ja konteinerisse valati kinnisti. Sellega lödistati samuti mingi aeg ja jälle tuli negatiiv
puhtaks loputada ning seejärel kuivatada.
Loe edasi...
Edasi tuli negatiiv ilmutuslampi paika panna ja fotopaberite ilmutamise ja kinnitamise jaoks kemikaalid
valmis segada. Kogu tegevus toimus punase valguse käes, mida näitas spetsiaalne lamp. Punane valgus ei rikkunud
pilte tegemise ajal ära. Uksest sisse-välja käimine oli rangelt keelatud:)
Foto suurus ja teravus sätiti paika punase valguse abil. Siis näidati teatud aeg fotole läbi negatiivi
valget valgust ja fotopaber pandi ilmutusvedelikku. Paberit tõsteti fotopintsettidega. Need olid mu lemmikud
ja isa pidi ühtelugu neid minu käest tagasi nõudma, sest mul oli loomulikult vaja nendega kõiksugu muid asju
peale fotode samuti tõsta proovida.
Ilmutusvedeliku vannis punase valguse käes foto vahtimine oli ülipõnev hetk - eikusagilt ilmus valgele
paberile järsku tasapisi foto. Kui see oli paraja tumedusega tuli foto ilmutist kiiresti välja tõsta ja
puhtaks loputada. Peale seda läks foto kinnitusvedeliku vanni ja seejärel jälle loputati. Ilmutusvedelik
pidi olema kindla temperatuuriga. Seda tuli aegajalt kontrollida.
Kõige lõpuks tuli foto kuivatada. Kuivatamiseks kasutati elektriküttekehaga kuivatit, kus foto asus kuuma
metallplaadi ja katteriide vahel. Kuivatiga tegelesin tihtilugu mina - panin fotod sisse ja võtsin kuivanud
fotod välja. Selle töö juures ei olnud eriti palju foto nässu keeramise võimalusi, seega sobis minusugusele
poiskesele ideaalselt.
Kogu ruumi täitsid kemikaalidest, ilmutuslambist ja kuivatist pärit erinevad aroomid, mis koos punase
valgusega moodustasid unustamatu elamuse. Fotoaparaat, negatiivid ja välk olid meil ilmselt põhjusega
elutoa sektsioonkapi kõige ülemistele riiulitele peidetud. Sellegipoolest mäletan mitmeid kordi kui ma
kõik selle värgi salaja välja kiskusin ja ise pilti proovisin teha. Mõned korrad rikkusin ka isa negatiivi
sellega ära, et tõmbasin selle enne ilmutamist kassetist välja. Kujutan ette kui suurt pahameeelt see
tekitada võis.
Umbes 4-5. klassis käies unistasin ise fotograafiks saamisest. Ostsin endale sõbralt
Smena 35 aparaadi. Mäletan, et klõpsutasin sellega isegi pilte teha, aga umbes sellel ajal tekkisid linna
esimesed fotostuudiod kus sai enda tehtud pilte ilmutada lasta ja enam me sellest ajast ise kodus
fotosid ei ilmutanud. Umbes samal ajal ostis isa meie pere esimese värvilise "seebika", millel oli välk
sisse ehitatud ja mis keris negatiivi mootori abil edasi. Minu Smena jäi kasutuseta seisma. Alanud oli
niiöelda seebikaajastu - klõpsisime pilte ja ilmutusest sai pildipataka kätte. Mingil hetkel asendus
negatiivilint mälukaardiga ja klõpsud olid veelgi odavamad:)
Oma esimese peegelkaamera otsustasin osta uuesti siis kui seebikatega tehtud pildid enam mingit rahuldust
ei pakkunud. Pildid olid lamedad ja mingit teravussügavusega mängu ei olnud. Ostsin endale Olympus E-500
kere koos kahe "kit" objektiiviga. Selle komplektiga sain hakkama ligemale 10 aastat. Nii enda tarbeks
tehtavad fotod kui mitmed teiste inimeste sündmused said pildistatud. Hea valguse korral ei olnudki
sellele komplektile midagi ette heita - pilti sai tehtud isegi mitmetes pulmades.
2015 aastal, kui otsustasime abikaasa Heidiga ühendada kaks mõtet - osta uus korralik fotovarustus ja
pakkuda fotograafiteenust teistelegi, ostsime esimese täiskaader peegelkaamera Nikon D750. Kit objektiividega
enam rahul ei ole ja kuna korralike objektiivide hinnad küünivad väga kõrgele, siis pigem oleme oodanud
ja kogunud raha väga hea objektiivi tarbeks kui et kehvema alternatiiviga leppinud.
Janar
Mulle meeldib asjaajamine, loomingulisus ja inimestega suhtlemine. Naudin ise millegi tegemist ja uute
asjade katsetamist, meeldivad värvid ja romantika.
Kuivõrd huvitava foto taga on palju rohkem kui hea fotoaparaat või arvutis töötlemine, siis püüangi omalt
poolt anda maksimumi nende "teiste" salapäreste komponentide vormimisel. Eksperimenteerin stseenide
loomisel, hoian silma peal huvitaval ja nostalgilisel kila-kolal mida on mõnus pildistamisel kasutada.
Loe edasi...
Kui mitmed naissoost fotohuvilised küsisid, et kas enne pildistamist meiki ka saab teha, tuli mõte
oma jumestamise oskusi arendada. Alustasin professionaalse jumestamise õppimist 2016 aasta alguses.
Loodan, et hea fotomeik muudab tulevikus portreede pildistamise veelgi mitmekülgsemaks.
Heidi
Tubaseid pilte teeme oma ~30m2 valgusküllasse elutuppa kujundatud stuudios. Tavapärastest võimalustest
on meil seal kasutada erinevat värvi kangad taustaks. Pilti saab teha kena valgest marmorist kamina ees
või suurel heledal diivanil istudes. Ruumi lõunapoolses seinas on suured maast laeni aknad, mis lubavad
päevasel ajal pildistamiseks loomulikku valgust ära kasutada.
Loe edasi...
Maja juures kinnises aias on väga mugav ka õues erinevaid pilte teha. Lapsed saab vabalt jooksma ja mängima lubada. Kindlasti võib soovi korral ka koduloomi kaasa võtta ja nendega koos pilti teha. Meil endal on aias suur ja sõbralik Šveitsi valge lambakoer Draakon.
Pildistamiseks kasutame korralikku täiskaader Nikoni kaamerat ja võimekaid objektiive, kodustuudiosse
sobilikke välke/valgusteid ning vajadusel kõike muud mida fotode kompositsiooni improviseerimisel
majast leida võib:)
Tänu kaamera ja objektiivide heale võimekusele liikuvaid objekte "jälitada" ja teravustada saab edukalt
pildistada ka kiiresti liikuvaid objekte.
Nagu näiteks lapsed või loomad liikumisel, aga miks ka mitte juukseid viskavat või õhku hüppavat
täiskasvanud inimest:)
Fototöötluseks kasutame võimekat arvutit, professionaalset fototöötlustarkvara ja kalibreeritud
monitore, et minimiseerida riske värvitoonide ja heleduse ning kontrasti erisuste osas piltide töötlemise
ajal ning peale ilmutamist või kappale trükkimist.
Varundame kõik fotod mitmekordselt nii majasiseselt kui ka füüsiliselt Kanadas asuvasse pilveserverisse.
